Paiknemine

Saare vald paikneb Jõgevamaa kaguosas, kahel pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Saare valla pindala on 224,7 km²

Piirinaabriteks on Pala, Kasepää, Torma, Palamuse ja Tabivere vallad.

Loodus

Asudes Vooremaal iseloomustab piirkonda lainjas reljeef.

Saare ja Kaiu järvede piirkonnas esineb eri-ilmelisi ja väärtuslikke mõhnastikke.

Vooremaa idaserval Kääpa ja Kullavere jõe vahel asuvad Toljase mäed ( 92-meetrine kõrgendikurühm, mis kirdes ja kagus on kaetud laialdaselt metsaga)

Valla üldpinnast on veekogude all umbes 30 km².

Looduse ilu ja kalapüügi nautijaile pakub oma võimalusi Jõemõisa-Kaiu järvestik, Kolm järve - Kaiu, Jõemõisa ja Papi järv on omavahel ühendatud kitsaste väinadega. Järvede kalastik on liigirikas.

Vaade ühele järvele

Metsarüpes asuvat Saare järve (pindala 27 ha , sügavus 5,6 m) on nimetatud ka Vooremaa kaunitariks.

Vaade järvele

Saare järv koos ümbritseva metsaga kuulub kompositsioonilise osana Saare mõisapargi juurde.

Maastiku ilu ja folkloori seisukohalt on järved suure väärtusega, Kaiu järve äärne Tammeluht on looduskaitse all.

Saare valda läbivad Kullavere ja Kääpa jõgi. Kääpa jõgi läbib Kääpa, Nautrasi ja Koseveski küla, kus jõele on ehitatud paisjärv.

Kääpa jõega on seotud Kalevipoja lugu ja Kaiu järv olevat vägilasele kaelani ulatunud. Keset Kaiu järve olevat põhjas kaks raudkasti, milledest ühes - hõbe ja teises - kuld...

Kalevipoja jalajälg Kääpa jõe kaldal

Ajaloost

Tänane Saare vald paikneb endiste Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse ja Torma kihelkondade territooriumil.

Praegune Saare vald on moodustunud endise Tartumaa Saare ja Roela valla liitumisel.

1951.aastal moodustati endise Saare valla territooriumile Alliku ja Vassevere külanõukogud ja endise Roela valla territooriumile Roela ja Aruküla külanõukogud, mis asusid Mustvee rajoonis. 1954. aastal liideti Alliku Külanõukogu Vassevere külanõukoguga ja Roela külanõukogu Aruküla lülanõukoguga. 1959. aastast kuulus praegune valla territoorium Jõgeva rajooni alla. 1964. aastal liideti Aruküla külanõukogu Vassevere külanõukoguga. Kokku oli Vassevere külanõukogu territooriumil siis 44 küla.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 29.12.1967. a. nimetati Vassevere külanõukogu ümber Saare külanõukoguks. 1975-1977 toimus maa-asulate ja külade piiride korrigeerimine ja külade liitmine, mille tulemusena jäi Saare külanõukogu territooriumile 23 küla.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 10.09.1992. a. seadlusega anti Saare külanõukogule omavalitsusliku valla staatus.

1992. aastal viidi läbi  elanike küsitlus valla lahutamiseks eraldi Saare ja Voore valdadeks. Üldine rahva arvamus oli mitte jagada kaheks vallaks, jätkata ühtse Saare vallana.

1997. aastal toimus veel külade arvu korrigeerimine, mille tulemusel jäi Saare valla territooriumile 22 küla.

Saare vallas elas 1959. aasta rahvaloenduse andmetel 2550 inimest, 1996. aastal 1722 inimest, 2000. aastal 1599 inimest.  Elanike arv vallas on aasta-aastalt vähenenud.

Kultuur

Valla kultuurielu korraldamine on antud lepinguga üle SA-le Kalevipoja Koda, asukohaga Kääpa küla, kes koordineerib Saare Rahvamaja, Saare Raamatukogu ja Kalevipoja Muuseumi tööd.

MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, asukohaga Voore küla, korraldab samuti lepingu alusel Voore Raamatukogu ja Voore Seltsimaja tegevust.

Voore keskus

Saare vald annab välja kord kuus maakonnalehe Vooremaa lisalehena kohalikku lehte “Saare Valla Teataja ”, mida on võimalik lugeda ka veebilehel.

Haridus

Saare vallas on kaks haridusasutust – Voore Põhikool ja Voore Lasteaed .